Euroopa

Loe artikleid Euroopa kohta SIIT.

EL-Venemaa suhted

Euroopa Liidu poliitika Venemaa suunal on olnud fragmenteeritud. Seda on näidanud hästi eriarvamused Nord Stream gaasitoru ja Bulgaaria-Venemaa lepingu suhtes. Euroopa Parlament ei suutnud Portugalis 2007. aasta sügisel toiminud Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumiseks võtta vastu kriitilist resolutsiooni, kuna allus Euroopa Liidu Nõukogu kriitikale ses osas, kes omakorda kartis kehva tippkohtumist. Resolutsiooni ei tulnud, aga tippkohtumise tulemused olid siiski kesised. Euroopa Liit peab suutma esineda ühise positsiooniga küsimustes, mis puudutab suhteid Venemaaga. Vastasel juhul on oht, et arendades bilateraalseid suhteid, jagab Venemaa Euroopa Liidu mitmesse leeri ja sunnib sedasi peale oma tingimusi suhetes Euroopa Liiduga. Ukraina ja Venemaa gaasitüli näitab selgelt, et on vaja ühtset energiapoliitikat.

Loe artikleid EL-Venemaa suhete teemal SIIT.

Tarbijapoliitika

Euroopa Liidu siseturgu tuuakse välja kui üht peamist õnnestumist Euroopa Liidu juures. Milleks seda aga tavalisele inimesele vaja on? Väidan, et siseturu reeglite peamine eesmärk on parandada Euroopa Liidu kodanike eluolu ja kaitsta nende kui tarbijate heaolu. Viimastel aastatel on tarbijakaitse küsimused liikunud Euroopa Liidu tähelepanu keskmesse. Euroopa Parlamendis vaadatakse üle ja kaasajastatakse kehtivad tarbijakaitse direktiivid ning kaalutakse uue horisontaalse direktiivi loomist. Euroopa komisjon on alustanud tarbijaturgude analüüsiga, milles peaks selguma võimalikud liikmesriikide puudujäägid tarbijate kaitsel ning mille põhjal tehakse tõenäoliselt ettepanekud olukorra parandamiseks. Küsimused, mis puudutavad telefonikõnede hindasid või tarbijakaitset kollektiivhagide kaudu, on igale kodanikule käegakatsutava mõjuga.

Loe  artikleid tarbijapoliitika teemal SIIT.

 

Töö- ja sotsiaalpoliitika

Töö- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas on Euroopa Liidul ette näidata mitmeid algatusi. Osa algatusi on saavutanud heakskiidu, aga on ka neid, millele on tugevat vastuseisu teatud Euroopa Liidu liikmesriikides. Sellisest vastuseisust hoolimata üritab Euroopa Parlament seista kodanike õiguste eest. Näiteks tööaja direktiivi puhul on Euroopa Parlament näidanud üles järjekindlust, seades töötaja õigused kõrgeimale pulgale.

Loe artikleid töö- ja sotsiaalpoliitika kohta SIIT.

Soome-ugri

Euroopa Parlament võttis 2007. aasta lõpus Soome, Ungari ja Eesti MEPidel ettepanekul vastu otsuse Venemaal elatavate soome-ugrilaste toetamiseks 2.5 miljoni euro ulatuses. See on oluline samm edasi meie sugulasrahvaste soome-ugrilaste toetamisel.Tegemist on esimese korraga, kui Euroopa Liit toetab soome-ugri rahvaste kultuuri ja seda eriti Vene Föderatsioonis elavate rahvaste kultuuri säilitamiseks ning arendamiseks ja suurepärane näide Eesti-Ungari-Soome koostööst Euroopa Parlamendis.Projektid EL rahadest võiksid olla suunatud keele ja kooli arengule. Oleme oma iseseisvuse uuesti saavutanud, nüüd on meie roll aidata väiksemaid vennasrahvaid.

Loe artikleid soome-ugri teemal SIIT.  

Migratsioon

Migratsioon on üks olulisemaid küsimusi tänapäeva Euroopas - türklased Saksamaal, aafriklased Prantsusmaal, poolakad Iirimaal jne. Eestlasedki esitavad aegajalt küsimusi, kas meile hakkab saabuma rohkem töötajaid teistest liikmesriikidest ning kuidas see meid mõjutab. See on küsimus, millele peame tulevikus kindlasti senisest enam tähelepanu pöörama.

Loe artikleid migratsiooni teemal SIIT.

Laste õigused

Eesti Lastekaitse Seltsi presidendina olen hästi kursis teemadega, mis puudutavad laste õigusi nii Eestis kui ka Euroopa Liidus üldisemalt. Küsimused laste põhiõigustest Euroopa Liidus on päevakorras Euroopa Liidu institutsioonides. Praktilisemad küsimused kiusamisest ja vägivallast Eesti koolides on mureallikaks kodus. Nendele küsimustele tuleb tähelepanu pöörata, et kaitsta meie järelkasvu ja meie tulevikku. Kui me rääkisime Eesti Vabariigi juubeliaasta raames märkamisajast, siis peab see eelkõige tähendama kõrvalolija, eriti just laste märkamist.

Loe artkleid laste õiguste teemal SIIT.  

Kesk-Aasia

Euroopa Liit on avastanud Kesk-Aasia enda jaoks suhteliselt hilja ja ma pole päris kindel, kas mõistetakse tänagi selle piirkonna majanduslikku ning julgeolekupoliitilist tähtsust. Hiljuti vastu võetud Kesk-Aasia strateegia ja Euroopa Parlamendi Kesk-Aasia raport on selles küsimuses tubli samm edasi.



Võitlus terrorismi ja vaesusega, energeetika, narkotransiit, inimkaubandus, keskkonnaprobleemid, aga ka suhete arendamine Euroopa Liiduga, piirkondlik koostöö ja globaliseerumise väljakutsed on Euroopa Liidu - Kesk-Aasia suhete peamised küsimused. Tähtis on leida tasakaal majanduslike aspektide ja inimõiguste käsitlemisel. Kuna tegemist on ressursirikaste riikidega, siis on oht, et meie suhetes võivad huvid hakata domineerima väärtuste üle. Asja teeb keerulisemaks ka see, et Kesk-Aasias pole varasemat demokraatia kogemust ja seega on rahvusvaheliste standardite rakendamisega seal palju probleeme.

Loe artikleid Kesk-Aasia teemal SIIT.